Balletietendus toob loomad kontserdimajja

"Kui traditsiooniliselt on balletietendustel orkester lavaaugus pealtvaatajate eest peidus, siis meie oleme toonud muusikud lavale, et publikul oleks põnev näha, millise pilliga imiteeritakse näiteks elevanti, millisega linnukest ja kes on seekord luige rollis," rääkis lavastusest muusikafestivali "Muusikamoos" toimetaja Maarja Talts MTÜ Pärnu Kontserdibüroost.

Pärnu Linnarorkester ja dirigent Elmo Tiisvald manavad püünel musitseerides publiku ette värvika loomapeo, kuhu koguneb kirju seltskond erisuguseid fauna esindajaid.

"Kohale tulevad suured ja rasked elevandid kontrabasside esituses, hoogsalt hüppavad kängurud, vidistavad linnud, kaagutavad kanad ja lärmakad eeslid," kirjeldas Talts. "Siin tantsitakse, lauldakse, mõned loomad esinevad kaelamurdvate trikkidega."

Oma osa loomariigi visualiseerimisel annavad Kersti Adamsoni balletistuudio õpilased Pärnu Kunstide majast. Traditsioonilisele balletile lisab põnevust jutustaja Raul Talmar, kes mõnusas ja muhedas laadis vahendab publikule laval toimuvat.

Taltsi ütlust mööda arendab "Loomade karneval" lapse kuulamisoskust ja
kujutlusvõimet ning sobilikem oma sisult lasteaedade vanematele rühmadele ja algklasside õpilastele.

Ent tüki uus käsitluslaad ja esitusviis pole ainsad, mis "Loomade karnevali" 2007. aastal etendunust eristavad. Tänavune balletietendus trumpab kolme aasta taguse üle ka mitme lisalooga. Peale Saint-Saënsi loodu kuuleb etendusel kolme pala Edward Griegi ja Modest Mussorgski loomingust.

"Loomade karneval" ise koosneb ühtekokku 14 Camille Saint-Saënsi samanimelisest tsüklist pärit lühipalast, millest tuntuim on "Luik".

Charles Camille Saint-Saëns (1835 - 1921) oli prantsuse helilooja, pianist ja koorijuht. Instrumentaaltsüklit "Loomade karneval" peetakse tema tuntuimaks teoseks. Tüki idee tekkis Saint-Saënsil juba 1860-ndatel, kuid tsükli loomiseni jõudis ta alles 1886. aastal.