Valgas tuule tiibadesse saanu rajas Tartus Eesti esimese loomemajanduskeskuse

Raul Oreškinil on kogu aeg palju ideid olnud. Nüüd on ta leidnud koha, kus saab neid ise ellu viia, aga jagada ka teistele. Räägime sellest Tartu Loomemajanduskeskuses Kalevi tänav 13.

See valgete sammastega tänava äärest soliidses kauguses asuv huvitava arhitektuuriga maja on kenasti remonditud. Kalevi 15 ja 17 hooned, mis on linnal samuti plaanis loomeettevõtete kasutusse anda, on uuendusremondi ootel.

Iseenda tööandja

SA Tartu Loomemajanduskeskus nõukogu on kolmeliikmeline. Sinna kuuluvad Vello Lään, Paavo Nõgene ja Ardo Martin. Oreškin on selles majas käesoleva aasta
1. juunist ja ainus palgaline töötaja, loomemajanduskeskuse üheliikmelise juhatuse ainus hing. «Olen iseendale tööandja,» naerab ta. «Teen siin majas kõike ise. Mul pole häbi, kui vaja, ka hari kätte võtta. Muidu käib meil koristamine läbi teenusepakkuja.»

Ettevõtmistest rääkides kasutab aga kogu aeg sõna «meie». Küsimusele, kes need meie on, vastab, et sinna kuuluvad nõukogu, koolitajad, nõustajad ja projektijuhid.

Projektijuhid töötavad alguses tasuta. Tasu saavad nad alles siis, kui projekt rahastatakse. Sellisest teenistusest on huvitatud paljud tudengid.

Suurest kollektiivist iseseisvaks

Tartu kultuuriosakonnas oli Oreškinil juhina neliteist alluvat ja üheksa allasutust. «Tulla siia, kus oled esimene palgaline töötaja, oli natuke hirmutav küll. Mõtlesin tavapärasest rohkem. Aga kuna see väljakutse oli siiski põnev ja loominguline, võtsin selle vastu,» räägib ta oma otsusest. «Uute asjade avastamine, ellukutsumine ja turuletoomine sobib mulle,» lisas ta.

«Anne noortekeskuses käivitasin näiteks multimeedia labori, mis oli üks esimesi Eestis. Mingil hetkel tekib siingi meeskond ja sellest kuuleme ehk siis, kui mina siin enam ei tööta,» laskis ta korraks oma rahutu hinge rändama.

Loomemajanduskeskuse käivitamise idee oli Tartu linnavalitsuses küpsenud juba kaks-kolm aastat. Euroopas on sellega rohkem tegeldud, Eestis niisugust keskust veel polnud.

«Loomemajanduse idee on võtta kultuuri kui võrdväärset partnerit ettevõtlusele. Kultuur pole alati valdkond, mis vajab pidevat toetust, vaid ka väärtus, mis aitab ettevõtlusel paremini toimida,» püüdis Raul Oreškin loomemajanduse olemust ja vajadust selgitada. «Meie keskus aitab loomeisikutel lõpuks oma ettevõtte luua.»
Sooviavaldusi võetakse vastu konkursi korras. Soovijail peab olema idee.

Loomemajanduskeskus vahendab koolitajaid ja aitab luua äriplaani. Äriplaane hinnatakse. Kui plaan valmis, soovitab keskus ettevõtte äriühinguna registreerida või seda mitte teha.

Ettevalmistuse käigus selgub, kas taotlejale sobib ettevõtja roll või mitte. Ettevõtja peab suutma karmis reaalsuses ellu jääda. Parimatele, kes valmis ettevõtte looma, annab loomemajanduskeskus kaheks aastaks soodushinnaga ruumid oma majas. Sellega algab inkubatsiooniperiood.

«Meie eesmärk on ettevõtja nii tugevaks kasvatada, et siit väljudes suudab ta ka mujal jalad alla saada,» vaatas «haudejaama» juhataja tulevikku.

Tartu linnavalitsuses oli keskusele ruume otsides läbi arutatud kõigi linnale kuuluvate hoonete sobivus. Lõpuks leiti, et kõige parem on see kolmest majast koosnev kompleks: kesklinnale lähedal, huvitava atmosfääriga, majade taga on 10 000 ruutmeetri suurune hoolitsemata park. Kui kõik saab korda, tekib atraktiivne puhkeala, mis pakub palju võimalusi.

Tahetakse laieneda Lõuna-Eestisse ja Peipsi äärde

Majas käib juba aktiivne tegevus. Vaid üksainus tuba ongi veel vaba, teised ruumid on välja renditud. Üheksa ettevõtet on end juba sisse seadnud. Põikame siia-sinna sisse, teretame ja heidame pilgu. Majas on näiteks müügi- ja kunstigalerii Loov, stiilistuudio Elushetked, kultuurikohvik ning mitu fotostuudiot. Nii on loomemajanduskeskus aidanud kaasa kahekümne töökoha loomisele.

Fotostuudios tehakse koostöös kõrval oleva kostüümilaenutusega erinevate taustadega pilte. Edaspidi kavatsetakse teha koostööd ka linnamuuseumi ja hotellidega, et turistid saaksid jäädvustada end mõne Tartu ajaloolise sündmuse lavastuses, näiteks esimesel üldlaulupeol tolleaegses kostüümis. See tegevus on õpetlik, hariv ja samas meelelahutuslik. Vastav teenus võiks olla hotellipaketi sees.

Uuel aastal plaanib Tartu loomemajanduskeskus laieneda ka Lõuna-Eestisse ja Peipsi äärde. «Peipsi-äärsetel elanikel tahame aidata turiste oma loomemajandusliku potentsiaaliga ligi meelitada ja ettevõtlusega endale sissetulek kindlustada.

«Lõuna-Eestiga on meil päris ambitsioonikad eesmärgid: tahame, et loomeisikud ja ettevõtjad jõuaksid ühisele arusaamisele, kuidas siseneda oma toodanguga välisriikide turule. Kõigepealt püüame sealse potentsiaali kaar­distada, siis aidata loomeisikutel ja MTÜdel vajadusel ettevõte asutada ja seejärel meiega koos ekspordiks suurem ühisturundus luua,» kõneles Oreškin.

Leidis end lillekoolis

Raul Oreškinit on eluaeg huvitanud taimed ja juurikad ning teda on tõmmanud looduse poole. Kui ta töötas Valga mööblivabrikus, avati Tartus kolmeaastane lillekool. «Kui ma seni ei teadnud, mida õieti teha tahan, siis lillekoolis leidsin enda,» teab endine valgalane nüüd kindlalt. Kultuurikeskuse direktor Pilvi Pindma kutsus ta missivõistlusele lillekimpe tegema ja seejärel juba sinna majja tööle. Nii saigi temast kultuuritöötaja.

Oreškin oligi see, kes tuli välja ideega aastaringselt kultuurimajas kunstinäitusi korraldada. Alguses polnud selleks raha. Seetõttu kirjutas ta projekti, millega ta seda sai. «Olen paindlik, aga kui siht on silme ees, ei jäta jonni ja liigun selles suunas,» iseloomustas ta ennast. Esimene õnnestumine innustas järgmisi projekte kirjutama. Ka Valga linn toetas kunstinäituste korraldamist üha enam.

Kunstiga tegeles ta ka ise. «Kuna olen ruumiline mõtleja, püüdsin end väljendada läbi kolmemõõtmelise dimensiooni, see tähendab kujundada tervet suurt ruumi nii, et see on igalt poolt vaadates huvitav. Mulle meeldis teha ka missivalimistele lavakujundusi – seda enam, et selleks oli piisavalt vahendeid,» meenutas kunstnik oma Valga-aega.

Näitusi korraldades jõudis ta noorsootööni. «Mulle meeldisid kaasaegse kunsti ilmingud, näituste publik aga võõristas neid. Märkasin, et noortele taoline asi meeldis ja korraldasingi moodsa kunsti päevad. Sealt algas minu töö noortega ja kasvas välja kunstistuudio. Publikut oli vaja ju kasvatada,» rääkis Raul Oreškin oma noorsootöö algusest.

Edasi läks ta Tallinna Pedagoogilisse Seminari noorsootööd õppima. Valga maavalitsus saatis ta liituma sihtasutuse Archimedes alaprogrammi «Euroopa Noored» võrgustikuga. Oreškin korraldas maakonna koolinoorte moe- ja tantsupäevad ning mini playback show. Hea sõnaga meenutab ta nendele üritustele mõeldes koostööpartnereid Maimu Vismanni ja Piret Mühlbergi maavalitsusest.

Taanlased inspireerisid noortekeskust looma

Kui Taani noortekeskuse esindajad Eestis kontakte otsisid, viis linna haridusjuht Anneli Rants nad Oreškiniga kokku. Kohtumisel tekkis idee ka Valgas midagi ette võtta. Koos taanlastega plaaniti teha Valga noortele kooskäimise koht kultuurikeskuse ovaalsaali taga olevatesse ruumidesse.

Varsti algas aga kultuurimajas uuendusremont ja noored jäid ruumita. Ka katlamajja asumise plaanist ei tulnud midagi välja, sest sinna tehti internetipunkt.
Kui lastekodu maja tühjaks jäi, said noored selle endale. Anneli Rants tegi projekti ning sai raha värvide ja remonditarvete ostmiseks. Noorteklubi Junger abiga said Valga noored maja esimese korruse oma kätega remonditud.

Tulevik paistis huvitavana, aga 2002. aastal leidis Raul Oreškin, et isikliku arengu seisukohalt on tal juba aeg midagi uut ette võtta. Kuna Tartus oli käimas noorsootöö reform ja huvikoolid muudeti noortekeskusteks, tekkisid uued töökohad. Tema kandideeris ja osutus valituks. Nii ta Valga tolmu jalgelt pühkis ja edasi rühkis.

Valga moodsa kunsti stuudiol oli tugev kooslus. Selle põhituumikuga suhtleb ta siiani, kuigi kõigil on omad elud ja pered.

«Kui minu kodulinn poleks mulle andnud neid võimalusi, mis ta andis, poleks ma praegu see, kes olen,» ütles endine valgalane Raul Oreškin hüvastijätul.

------------------------------------

Raul Oreškin

Sünniaeg ja -koht:
19.02.1967, Valga

Haridus:
1974–1985 Valga 1. keskkool (Koolitee algas Valges majas, 3. klassis kolis koos kooliga Kungla tänavasse.)

2000–2003 Tallinna Pedagoogilise Seminari noorsootöö kaugõppes.
Praegu õpib Tartu Ülikooli magistriõppes haldusjuhtimist.

Sõjaväeteenistus:
1985–1987 Kroonlinnas merejalaväes

Töö:
1988–1991 Valga mööblivabriku tööline
1991–2002 Valga kultuurikeskuse kunstnik, kunstiline juht, metoodik-kujundaja jne
2002–2004 Tartu Anne noortekeskuse noorsootöötaja
2004–2009 Tartu linnavalitsuse noorsooteenistuse spetsialist, noorsooteenistuse juhataja, kultuuriosakonna juhataja
2009. aasta 1. juunist  SA Tartu Loomemajanduskeskus üheliikmelise juhatuse liige

----------------------------------------

Loomemajandus
on kogu maailmas jõudsalt kasvav majandusharu, mis hõlmab arhitektuuri,
audiovisuaalset kunsti, disaini, etenduskunste,
infotehnoloogia, kirjastamise, kultuuripärandi, kunsti, muusika ja reklaami
valdkondi ning põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel.