Austraalias pekstakse jõuluvana kaikaga

Austraalias on kätte jõudnud suvi! Merepinnast 1300 meetri kõrgusel mägikülas, kus tavaliselt on mõnusalt jahe, on nüüd temperatuur pisut alla 30 kraadi. Tuul on vaibunud ja kärbsed on tüütumad kui varem. Mõni päev enne jõule pean oma 26. sünnipäeva, ronides Austraalia kõrgeima tipu, 2228 meetri kõrguse Mt Kosciuszko otsa, mille jalamil elan ja töötan.

Rännakule lähen koos Mike'iga, kes on Melbourne'is elav matkasell. Kohtusin Mike'iga metsas, kus ta oli parasjagu kaks kuud kestval rännakul. Ta teeb seda juba kolmandat aastat järjest: võtab oma seitse asja ja läheb kaheks kuuks üksi metsa matkama.

Mike valmistab oma metsarännakud alati hästi ette, viies igasse seitsmendasse ööbimiskohta kastiga toitu ja raamatu lugemiseks. Kasti peidab ta mätta alla, et kängurud ja teised maiustajad temast ette ei jõuaks.

Mike on valinud oma rännakuteks ikka Mt Kosciuszko rahvuspargi, sest Austraalias ei ole teist nii suurt metsa, kus saaksid nii pikalt matkata, ilma et ühtegi inimest kohtaksid. Sellegipoolest on ta üliõnnelik, kui kohtab pärast 36päevast matka metsas teist hingelist.

Kui teda esimest korda metsas nägin, oli kuum keskpäev ja rohutirtsud tiristasid häirivalt kõvasti. Mike on ideaalne matkakaaslane, ta on nii loodusmees, et tema nähes ei julge kärbest ka lüüa, vaid ajad kerge viipega eemale.

Mt Kosciuszko tippu tõuseb paari tunniga, esimese nelja kilomeetri pikkuse järsema osa saab läbida tõstukiga. Viimased seitse kilomeetrit on metallvõrega pinnatud lauge rada.

Pisut enne tippu on tasandik, kus askeldavad töömehed infotahvli kallal. Mõtlen, et tipu kohta pannakse mingit huvitavat infot üles, aga ei! Tahvel teavitab hoopis kõrvalolevast ehitusjärgus olevast väljakäigust.

"Highest toilet in Australia! (Austraalia kõrgeim tualett - toim)," seisab tahvlil.

Tahvlil on tulevase tualeti kohta joonised, kuid pole sõnagi Austraalia kõrgeimast mäetipust.

Mike muigab, et see on Austraaliale nii omane.

Sünnipäev mäetipus

Mike teab, et varem olid matkarajad tähistatud kollaste sildikestega, et rajal olles teelt ei eksiks. Paar aastat tagasi otsustati aga, et kollane on liiga silmatorkav, ja märgid asendati hallide puupostikestega, mida on peaaegu võimatu looduskeskkonnast eristada.

Mt Kosciuszko tipust avaneb vaade ümberringi laiuvatele mägedele ja lõputuna paistvale metsale. Õhk on hõre ja värske, peale lindude ja tuule ei ole midagi kuulda. Mäe nõlvu katavad roheline värske muru ja tuhanded valged ning kollased õied. Neli kuud aastas katab neid mägesid lumevaip. Enamik turiste on Mt Kosciuszkot näinud valge lumeteki all, sest tõeline turismihooaeg on siin talvel, kui Austraalia kõrgeimad mäed pakuvad eksootilist suusatamise ja lumelauatamise võimalust.

Paljud suvised turistid ongi siia tulnud selleks, et näha, kuidas mägi suvel välja näeb.

See on ideaalne sünnipäev, üks neist, mis kindlasti ei lähe meelest ega eelnevate või järgnevatega segi.

Sünnipäeva puhul on vähemasti siin Kosciuszko rahvuspargis asuvas Thredbo külas tavaks küpsetada sünnipäevalisele tort ja minna talle külla. Nii tõsteti minu ettegi vahukommidest ja valgest šokolaadist kahekihiline suur sünnipäevatort.

Kuidas nad tapsid jõuluvana

Jõulude ja uue aasta vahel hakkas elu muidu suviselt vaikses Thredbos kihama. Paljud pered sõitsid siia koolivaheaega ja jõule tähistama.

Kohvik, kus pean ettekandja ja barista ametit, sumiseb mõnusalt ja ühtegi vaba lauda pole sel ajal saadaval.

Euroopas tähistatakse jõuluõhtut, kuid Austraalias jõulupäeva, 25. detsembrit. Juba mitu nädalat varem sätendavad kuuma päikese all üle tänavate tõmmatud jõuluehted. Akendele on riputatud ärapleekinud jõuluvanakujud või pildid. Küla keskväljakule on toodud ehitud nulg, mis näeb üsna nukker välja.

Paljud sõidavad jõuludeks sugulaste juurde, kuid need, kes ei lähe, kogunevad ja peavad ühist pidu. Läheme Thredbos ühe kohaliku koju, kes on koos sõbrannadega paar viimast päeva küpsetanud.

Elutoa nurgas seisab niru välimusega nulg, ülekoormatud ehetest. Mõni kohale tulnu kannab suurt kuumust trotsides jõuluvanakostüümi, päkapikumütsi või põhjapõdra aksessuaare.

Laud on lookas mereandidest, mis on kohalik jõulutoit. Peale mereandide süüakse jõulude ajal kirsse, virsikuid, kringleid, kooke ja jõulupudingut.

Peagi koguneb kogu seltskond õue, kus puu otsas ripub poolemeetrine jõuluvana, kelle papist keha täidavad kommid. Seltskonna kõige väiksemale antakse kätte kaigas, et ta peksaks jõuluvana ribadeks ja kommid välja kukuksid.

Õnneks ei ole tegu jõulutraditsiooniga. See on vaheldus kingituste tegemisele ja suuremat sorti söömisele.

Mul on säilinud jõuluvana ees respekt, seega ei paku toimuv erilist rõõmu. Kõige vähem köidab vaatepilt, et jõuluvana peksab kaikaga nelja-aastane, kes sõi arvatavasti viimase kuu jooksul ära jõulukalendri sisu, oodates pikisilmi, millal tuleb jõuluvana ja küsib, kas ta on ikka hea laps olnud.

Massid rüüstavad kaubanduskeskusi

Jõulutunnet ei teki hetkekski, keegi oleks justkui midagi sassi ajanud, olen kahes filmis korraga. Ei piparkooke, küünlavalgust, karget ilma, kuuselõhna ega lund.

Vähem tähtis päev ei ole jõuludele järgnev boxingday, mis on nime saanud kasti pandavate annetuste järgi.

Nimelt oli varem kombeks 26. detsembril kirikus käia ja annetusi teha.

Tänapäeval tähendab see viis päeva kestva kriketiturniiri algust ja suurt allahindlust paljudes kauplustes, kuhu inimesed jooksevad tormi.

Hommikustes uudistes kutsutakse rahvast tarbima, loetakse ette tootegrupid ja hinnasoodustused. Suuremates kaubanduskeskustes on kohal reporterid, kelle taustal rabelevad massid juba hommikul kell 8 kaupluste uste taga.

Õhtustes uudises kurvastatakse aga, et rahvamass ei suutnud viisakalt käituda, tõmbas oma teel riiulitelt kõik maha ja tallas sel kõigel otsas.

Kuni uue aastani soovitakse Austraalias üksteisele häid jõule. Enne uut aastat jõuavad koju tagasi need, kes olid mööda maad laiali perede juures, et koos sõpradega uut aastat vastu võtta.

Vastupidiselt jõuludele on aastavahetuse pidu märksa sõbralikum.

Vana-aastaõhtul koguneb kogu Thredbo küla, loetakse kõva häälega sekundeid, kallistatakse üksteist ja juuakse vahuveini.

Ei mingit ilutulestikku, küll lüüakse kõvasti ja sõbralikult tantsu.