Teater on etem kui kino

Kodus sätin selga ilusad riided,
teatris peab istuma vaikselt kui hiired.
Kui astun teatri uksest sisse,
satun kui maailma imelisse.
Enne etendust ostan ma kava,
siis tean, kes näitlevad laval.
Kui pimeneb saal ja etendus algab,
suur ootusärevus mind siis valdab.
Etendust vaatan ja elan ma kaasa,
tegevus laval on lustlik ja haarav.
Kui tahan, siis naeran, kui tahan, siis nutan,
mõnikord tegevus tundub nii tuttav.
Kurb, et etendus ruttu saab otsa.
Kas keegi oskaks ehk selle eest kosta?
Kui süttivad tuled, trupp lavale astub,
kahte kätt löön rõõmsalt üksteise vastu.