Jaan Kruusvalli „Hääled“ Ugalas Raadioteatris

Jaan Kruusvalli minimalistlik stiil, kus sõnade vahel on õhku ja saladusi, annab võimaluse kuulaja isiklike assotsiatsioonide käivitamiseks, rahunevaks järelemõtlemiseks elu põhitähenduse üle.

Aleksander Eelmaa tegi selle kuuldemänguga Raadioteatris režissööridebüüdi.

Raadioteatri õhtul saab kuulata ka heliringvaadet Indrek Sammuli kuuldemängurollidest. Huvitav fakt on, et noore Sammuli esimene roll raadioteatris ei olegi tänini kuulajateni jõudnud, sest see kuuldemäng jäeti 1992. aastal "riiulile".

Publikuga jagab oma kuuldemängude tegemisel saadud kogemusi ka Indrek Sammul.

Jaan Kruusvall ise ütles dialoogidele "Hääled" sellised avasõnad: "Me ei tea, kes räägivad. Ja kus.Me ei tea isegi rääkijate sugu, me ei tea vanust, me ei tea, palju neid on. Osa vaikib. Võib-olla selgub tõde kõneluste keskel. Aga mis on tõde? Ja kelle oma ta on?Ja millal on etenduse algus, lõpp? Aga... milleks meile tõde. Saladus on parem ja kindlam. Kõnelejad tulevad sealt, kus pole meid, kus pole tegelikult neidki, ja kaovad ükskõik mis kujul, elavana või surnuna - tundmatusse ja teadmatusse, kuhu meil pole niikuinii asja. Niikuinii lõpevad nende kõnelused alles eesriide taga, ja selle sisu ei anta meile kunagi teada."