Ilm jätkab uuel nädalal vingerpussidega

Lahtiseletatult: enne jõulu suured lumesajud, nagu seda tänavugi on näha saanud, ennustavad tulevaks suveks soodsat viljakasvu ilma. Teadusmeeste arvestuste järgi sajab puhtalt lund kõige sagedamini detsembris ja jaanuaris, teistel kuudel rohkem koos lörtsi või vihmaga.

Põhja-Eestis sajab lund detsembris rohkem kui jaanuaris. Lõuna-Eestis on seis vastupidine. Üle-eestiliselt kipuvad olema suuremad lumesajud detsembris ja jaanuaris Harju-, Rapla-, Järva- ja Pärnumaal. Eestis mõõdetud kõige suurem ööpäevane lumekogus kuulub Pärnule ja nii võib juhtuda keskmiselt iga kuue aasta tagant. Mujal Eestis ei ole sellist ilmarütmi märgatud.

Toomapäeva (21. detsember) tuisud tulevad ikka enne jõule. Vanarahvas ennustas, et kui toomapäeval tuiskab, siis tuiskab kogu talve. Toomapäeva tuisu järel aga saabuvad mõnigi kord suured, äkilised sulad. Tänavune ilmakäik armastabki kiireid pöördeid.

Talvekülma vahele võib sulaaega sekka tulla praegu Atlandil laiutava, jõudu koguva hiigelsuure madalrõhuala rüpelt. Samuti võib sula saabuda mõne kagutuulega ligi tikkuva lõunatsükloni poolt.

Nädalavahetusel ja uue nädala algul kestavad kiiresti vahelduvad, rohkem või vähem külmakraadidega ilmad. Selgetel öödel võib sisemaal tulla külma -20 kraadi ringis. Rannikul on pehmem, aga tuulisem, sajab vähest lund ja võib tuisku teha.

Pikalt külma vist ei tee, sest looduses on näha mõnda ilma pehmenemise märki. Veekogudel on jää peale vesi tõusmas ja settekaevud ning muu seesugune kipub aeg-ajalt haisema.

Nädala lõpul võib õhutemperatuur kerkida ülespoole, -10 kraadi ringi.