Külm paneb suve tulekule jala taha

Maapealsete ilmaolude püsimisega on lood teised. Paika on seni pidanud vanarahva ütlemine, et külma, suladeta talve järel tuleb soe suvi. Tuule sage eri ilmakaarde pööramine näitab talvel külma püsimist, suvel aga tavalisest soojemate ilmade esinemist.

Samas on tähelepanek, et sel aastal kipub ilm käituma ettearvamatult, seda isegi väikeste vahemaade taga: kus on päikseline tuuletu, kus kallab vihma, kus rabistab rahet.

Õhusooja erinevused on ööpäevaski ebatavalised. On öid, mil sooja üle 15 kraadi, aga keskpäevaks langeb õhusoe vaid kümne kraadi peale. Või päevi, mil sooja üle 20 kraadi, aga öösel teeb maapinnal öökülma.  

Selline äkiline sooja ja külma vaheldumine kellelegi rõõmu ei tee. Eriti valvas tuleb olla aiapidajatel öökülmade suhtes.

Ja veel: tekkiv kõrge õhuniiskus koos soojaga soodustab igasugu hallituste ja taimehaiguste tekkimist ja levikut. Süüdlaseks arvan ülisooja õhumassi pealetungi idast ja lõunast, mis sunnib põhjalaiuste külma teisi liikumisteid otsima.

Nii nad siis Läänemere kohal omavahel arveid klaarivad, pidevalt positsioone vahetavad.

Selle nädala lõpul ja uue algul päikeselised ilmad veel kestavad. Päeval vähendab soojatunnet põhjakaarte tuul; rannikul on tuulisem, seega ka jahedam kui sisemaal. Kohati tekib maapinnal öökülma oht, sisemaal on see tõenäolisem kui rannikul.

Suuremat sadu pole tulemas, kui aga tuuled lõunakaarde pööravad, on sajupilved ja äike tõenäoliselt oma sissetallatud radu pidi liikumas, arvatavasti rohkem nädala teises pooles ja ennekõike Ida-, Kagu- ja Kesk-Eesti metsade ja põldude kohal.