Tõnu Raadik ja Henn Rebane panevad oja voolama

Meie esinemine on nagu vesi ojas - algul allikate pulbitsemine, siis sillerdav kulgemine, hiljem kärestikud, kosed, delta koos rikkaliku liigikooslusega, ja lõpuks suubumine merre! 

Millist muusikat ise vabal ajal kuulate?

Saan vastata enda eest. Vabal ajal kuulan elavat loodust, mõnikord harva etnilist muusikat kaugetest maailmajagudest.

Olete sellist tüüpi „vana hea" koosseis, kes juba aastakümneid ikka ja jälle laval kokku saab. Kas ja kuidas olete teineteist oma muusikaga inspireerinud/mõjutanud?

Me oleme Hennuga samast linnast, Jõhvist, samal ajal muusikakoolides käinud, tunneme teineteist lapsepõlvest peale.

Igal oma plaadil olen ma tahtnud, et Henn sinna natuke akordioni mängiks. Akordionikõla ja mängimisvõtted peavad minu jaoks olema „nii kui Henn mängiks".

Me oleme Hennuga koos ka ühise CD "Päikeselaik" välja andnud. (Instrumentaal-CD akordionile ja viiulile bändi saatel 2004. aastal.)

Olete Viru Folgil esimest korda? Millised on teie ootused seoses Käsmu ja Viru Folgi publikuga?

Viru Folgil oleme esimest korda. Käsmu on imekena koht. Oleme veendunud, et kontsert kujuneb elamuseks kõigile kohalviibijaile.

Tõnu Raadik

Tõnu Raadik on näitlejaharidusega helilooja, kes kirjutab muusikat nii teatritele, filmidele, ansamblitele, solistidele kui oma lõbuks. Selles aitavad teda soliidne kogemustepagas ja pöörane anne, nagu kiidavad teda muusikutest sõbrad.

Georg Otsa nimelise muusikakooli lõpetas ta viiuli erialal Sulev Orgse klassis, edasi õppis konservatooriumi lavakunsti kateedris näitlejaks ning lõpetas konservatooriumis Jaan Räätsa kompositsiooniklassi.

Nukuteatris ja noorsooteatris töötades kujundas etendusi muusikaliselt ja kirjutas ise mitmetele lavastustele muusika.

Koostöö rahvusooperiga Estonia algas lastemuusikaliga „Puhh" (1995) ja jõudis tõsise lavastuseni „Vargamäe. Tõde ja õigus" (2003), Pärnu Endlale valmis aga seiklustüki „Tasuja" muusika.

Tõnu Raadik on välja andnud 10 autoriplaati. Ta on kirjutanud muusikat filmidele „Inimene, keda polnud", „Ameerika mäed" ja paljudele teistele.

Tõnu Raadik sai nö rahvalaulikuks Kukerpillidele kirjutatud üdini positiivse heliplaadiga „Tahan lennata".

Plaadilugude kujundlikkus ja hea kooskõla tekstidega tõstsid ta otsemaid eesti populaarsemate laululoojate hulka.

Instrumentalistidest on olnud talle armsamad partnerid akordionist Henn Rebane ja Are Jaama.

Henn Rebane

Henn Rebane on kontsertreeriv akordionist ja pedagoog, kes on lõpetanud Georg Otsa nimelise muusikakooli ja Eesti Muusikaakadeemia.

Henn Rebane on huvitunud akordionimuusika erinevatest žanritest ning püüdnud loominguliselt mõtleva interpreedina võimalikult mitmekülgselt rakendada pilli väljendusvõimalusi.

Alates 1981. a võttis Henn kasutusele synthakordioni ning hiljem midi- ja valikbassidega akordioni.

Ta on esinenud soolokontsertidega paljudes riikides, samuti esinenud koos Eesti tuntud solistide ja Tallinna Kammerorkestriga.

Henn on Eesti esimeste rahvusvaheliste akordionifestivalide „Rägavere'87", „Rägavere'89" ja „Pärnu'91" idee autor ja organiseerijaid ning Eesti Akordioniliidu looja.

Ta on töötanud akordionipedagoogina Keskipohjanmaa konservatooriumis Soomes, Georg Otsa nim muusikakoolis Tallinnas, Viljandi kultuuriakadeemias ja Viimsi muusikakoolis.

Henn Rebane on kirjutanud muusikat Peeter Simmi filmidele „Teatri juubel", „Veidike metsapoole", „Nagu Nool", „Head käed" ning Eesti Draamateatri lavastusele „Õmblejannad".

Lisaks eelnevale kirjutab aktiivselt muusikat akordionile.