Linnateatris turnib kass katusel

Eesti esimese sedalaadi teatri, suupärasemalt improteatri kõnealuse etenduse esimene pool kujutab tegijate väitel endast nii-öelda teatrispordi võistlust, kus trupp jaguneb kaheks ja üks proovib teist üle trumbata, vastasest koomilisemana mõjuda, et publiku tähelepanu endale tõmmata.
Etenduse teine pool aga põhineb improvisatsioonil, kus iga näitleja pakub midagi välja tulenevalt enda sisetundest ja saali reaktsioonist.

„Seda, et lööd tekstiraamatuga vastu lauda ja siit nüüd hakkabki peale teater, ei ole ma mitte kunagi uskunud," on Improteatri üks juhte Rednar Annus Postimehes deklareerinud.

Nii põhjanaabrite juures kui Euroopas on see 1940ndatel Ameerikast peamiselt Viola Spolini teatrikatsetustest ja mängudest alguse saanud lavavorm väga levinud. Seda Lätis ja Leeduski: Eesti oli Annuse sõnul siitkandis viimane riik, kus improteater loodi.

Mullu hakatuse saanud Improteatri truppi kuuluvad pool tosinat Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia lõpetanud noort näitlejat ning mõni vanem tegija.