Külla tuleb Margit Kilumets

"Oodatud on kõik, kes peavad lugu sisukast ja sügavuti minevast ajakirjandusest. Margit Kilumets on oma sooja ja delikaatse küsitlemislaadiga rõõmustanud nii raadiokuulajaid-televaatajaid kui ajakirjade lugejaid," ütles kirjandusklubi eestvedaja, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu laste- ja noorteosakonna juhataja Reet Tomband.

Margit Kilumetsa kirjutatud on kaks elulooraamatut - "Ita Ever. Elu suuruses" (2006) ja "Kersti Kreismann. Paljajalu kõrrepõllul" (2008) -, mida on saatnud väga suur lugejamenu.

Margit Kilumets on lõpetanud ajakirjanikuna Tartu Ülikooli ning õppis täiendavalt psühholoogiat Professionaalse Psühholoogia Erakoolis.
Ta on avaldanud arvukalt intervjuusid ning artikleid erinevates meediaväljaannetes, on olnud ajakirja Stiil peatoimetaja. Tema hääl on tuttav raadiosaadetest "Vekker", "Cafe Duo" ja "Kahega lõunal", teleriekraanilt mäletame teda saadetest "Hommikutelevisioon", "Ajameelne", "Tähelaev", "Hotdok", "Jõulutunnel".

Praegu on ta üks meie hommikustest äratajatest raadio "Vikerhommiku" kaudu, intervjueerijaks pühapäevases "Jutusaates" ning üks saatejuhtidest ETV uues telesaates "Sind otsides".

Margit Kilumets on ka 2004. aastal valminud dokumentaalfilmi "Afganistani armid" stsenarist ja toimetaja.

Südamega tehtud ajakirjanikutöö eest on teda kolmel korral on tunnustatud Eesti Ajakirjade Kirjastuse aasta parima ajakirjaniku tiitliga. 2007. aastal andis Eesti Ajakirjanike Liidu Naistoimetajate Ühendus Margit Kilumetsale üle esimese "Hea sõna" auhinna, millega tunnustatakse Eesti meedias silmapaistnud esinejat, kes kannab positiivseid humanistlikke väärtusi.

"Inimese sees on lood, oska ainult välja õngitseda ja võimalikult meisterlikult kirja panna. Aga elu keerulisem pool tuleb südamega ajakirjanikule koju kaasa: mu pea ja sahtlid ja telefonimärkmikud on täis numbreid ning nimesid, igal oma lugu küljes. Ma nimetan seda professionaalseks kõhutundeks, kui õigel hetkel taipad õigel teemal kirjutada või saate teha," on kirjeldanud Margit Kilumets ajakirjanikutöö olemust.

Kursusekaaslane Mari Karlson on öelnud, et Margitil on ajakirjaniku jaoks oluline oskus, mida ei saa kusagil õppida - see on oskus mitte ainult näha asju, vaid näha ka asjade taha, teha need miskitpidi oluliseks, lihtsaks, aga samas sügavaks.