Et jääda reisil terveks

Tervisekaitseinspektsiooni andmetel on sagenenud nakatumine nakkushaigustesse välisreisidel peaaegu poole võrra.

Põhiliselt on tegu soolenakkustega, mis levivad saastunud toidu, vee, käte või pindade kaudu (näiteks salmonelloos, šigelloos (ehk düsenteeria), kõhu- ja paratüüfus, noroviirusnakkus jt).

2007. aastal registreeriti Eestis kokku 10 A-viirushepatiidi haigusjuhtu, neist kuuel juhul nakatuti väljaspool Eestit (Egiptuses 3, Tuneesias 1, Venemaal 1 ja Kõrgõzstanis 1).

Registreeriti ka 5 malaariasse nakatumist, nakatuti troopilises Aafrikas ja Indias.

Tervisekaitseinspektsioon tuletab oma kodulehel nii reisihuvilistele kui ka reisifirmadele meelde, et nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse järgi peab turismiteenuse pakkuja välisriiki sõitvale isikule tegema teatavaks külastatavas riigis nakkushaigustesse nakatumise ohu, immuniseerimise või ravimite kasutamise otstarbekuse ning võimaluse saada enne reisi arsti nõuannet ja reisi ajal arstiabi ning reisijärgse tervisekontrolli vajalikkuse.

Mida tähendab „peab tegema teatavaks võimaluse saada arsti nõuannet"?

Dr Kristi Parts perearstikeskusest Sinu Arst ütleb, et niisama ümmargune, nagu on see seaduse sõnastus, on ka selle täitmine. Doktor on märganud, et mõnel reisifirmal on link kas tervisekaitseinspektsiooni kodulehele või raviasutustele, kus tehakse vaktsineerimisi, ning sellega sageli asi piirbubki. Mingi erilise meditsiinialase teavitamisega reisifirmad ei tegele. Iga reisija peab ise hoolitsema, et ta saaks vajaliku reisieelse meditsiinilise teabe kätte.

Reisimeditsiini kabinetid

Näiteks sõidab inimene Taisse. Kust saada teada, millised nakkushaigused on seal levinud, kas oleks vaja vaktsineerida jne?

Kindlasti saab neile küsimustele vastused reisimeditsiini kabinettidest, mis on olemas mitmes Eesti linnas. Samuti on osa perearste ennast reisimeditsiini teemadega kurssi viinud, eriti mis puudutab enamlevinud reisisihte, ja on perearstikeskusi, kus tehakse vastavat vaktsineerimistki. Nii selle nõu kui ka vaktsiinide eest tuleb patsiendil endal maksta, haigekassa siin ei toeta.

Dr Parts soovitab reisimeditsiini spetsialisti külastamist mitte viimasele hetkele jätta, sest selliseid vaktsiine pole, mis hakkavad kohe järgmisel päeval toimima. Mõne vaktsiini puhul on vaja mitut doosi. Seega tuleks reisimeditsiini nõustajaga ühendust võtta hiljemalt kuu enne plaanitavat reisi.

Teadlikumatel inimestel on tänapäeval olemas vaktsineerimise pass, kui seda pole, siis oleks enne nõustaja juurde minekut mõistlik kõik oma eelnevad vaktsineerimise andmed meelde tuletada. Mõned vaktsiinid annavad toime õige mitmeks aastaks, seega pole ehk sel aastal vajagi süsti teha.

Enamik soovitusi on patsienditi erinevad. Isegi vaktsineerimisega seonduv oleneb juba sellest, kui pikk on reis, kas reisija läheb ainult turismipiirkonda või uitab ise eksootilisemates paikades ringi jm.

On riike, kus piiril küsitakse vaktsineerimistunnistust ja märkeid vaktsineerimiste kohta. Dr Partsi sõnul pööratakse sellele tähelepanu just siis, kui reisija tuleb raskete nakkushaigustega piirkonnast, näiteks sealt, kus on kollapalavik.

Doktor on kohanud õige uljaspäiseid reisihuvilisi. Tahetakse minna näiteks pooleaastase lapsega Indiasse - tundub ju, et see on meile nüüd nii kättesaadav! Ei teadvustata aga, et seal on aasta ringi malaariaoht. „See on nii ohtlik nakkushaigus, et profülaktikat on kindlasti vaja, aga kas kuuekuusele lapsele ikka peab hakkama lõbureisi pärast ränka rohtu sisse söötma?" räägib Parts. „On olemas ka ohutumaid piirkondi, kus samuti paistab päike ja vesi on soe," märgib doktor.

Soolenakkused

Dr Parts rõhutab, et reisieelne nõustamine pole ainult vaktsineerimise temaatika, see on palju laiem, see puudutab ka kroonilisi haigusi, soolenakkusi jm. Viimastest hoidumiseks tuleb eelkõige kinni pidada lihtsatest hügieenireeglitest, mis, tundub, peaksid olema kõigile juba ammu pähe kulunud. Aga et haigestumisi esineb taas ja taas, siis tasub neid elementaarseid reegleid veel kord meenutada:

- võõras kohas jooge ainult pudeli- või keedetud vett,

- ärge sööge pesemata juur- ja puuvilju ning nende pesemisekski ei tohi igal pool tavalist kraanivett kasutada,

- jääkuubikud võivad samuti olla tehtud saastunud veest, hoiduge neist,

- olge ettevaatlikud termiliselt töötlemata toidu söömisel,

- peske käsi sageli ja seebiga.

Aga ükskõik kui hoolikalt neid reegleid ka järgida, pole sooletegevuse häiretest eksootilisematel maadel teinekord ikkagi pääsu. Asi on lihtsalt selles, et kaugetes, meie tingimustest erinevates paikades on ka teistsugused bakterid. Et mitte lasta oma seedimist ära rikkuda, võiks reisile minnes võtta kaasa probiootikume, need sobivad hästi kõhulahtisuse profülaktikaks reisil, soovitab dr Parts. Apteegis on need käsimüügis. Neid võiks võtma hakata paar päeva enne reisi ja jätkata kogu reisil oleku ajal. See aitab organismil meile harjumatute bakteritega toime tulla.

Kroonilised haigused

Krooniliste haiguste või eriliste terviseseisundite (nt rasedus) puhul peaks mõtlema, kas see piirkond, kuhu tahetakse minna, on ikka hetkel teile sobilik, ütleb Parts.

Kes peab regulaarselt mingeid ravimeid tarvitama, ärgu neid koju unustagu. Piiride ületamisel on ravimite kohta aga ranged reeglid, näiteks psühhotroopsete ainete tarvitaja peab vastava tõendi kaasa võtma. Reisieelsed meditsiininõustajad oskavad igale inimesele täpselt öelda, milliste ravimitega milliseid tõendeid võidakse lennujaamades küsida, seepärast teavitage nõustajat kõigist tarvitatavatest rohtudest.

Kellele on paigaldatud kardiostimulaator, see peab lennujaama turvakontrolli töötajale sellest kindlasti teada andma.

Neile, kes tarvitavad nn verevedeldajaid, ütleb dr Parts, et nende ravimite toime sõltub inimese toitumisharjumustest. Kui harjumustes tekib järsku muutus, võib ka ravimi toime järsku tugevneda või nõrgeneda. Seega tasuks nende ravimite tarvitajatel püüda ka reisil enam-vähem vanad toitumisharjumused säilitada.

Milliseid ravimeid kaasa võtta, on individuaalne, aga peavalurohud, plaastrid, haavapuhastaja ja probiootikumid võiks kõigil kotis olla, päikeselistesse piirkondadesse reisides ka päikesekaitsekreemid.

„Mägimatka kavandaja peab endale koostama teistsuguse apteegi kui randa mineja. Kui reisil on kavas palju kõndida, siis peavad need, kel liigesekulumise haigus artroos, arvestama, et oleks kaasas midagi ka liigestevalu vastu," rõhutab tohter.

Teatud ravimid tõstavad päikesetundlikkust. Näiteks Fastumi geel tekitab ülitundlikkust: inimene määrib oma valutavad jalad sellega kokku ja läheb päevitama, siis ilmneb, et saab nahapõletuse.

Lennutromboosid

Üks raskemaid reisimisega seotud terviseriske on nn lennutromboosid. Süvaveenitromboos võib tekkida olukordades, kus istutakse pikalt ühel kohal paigal. Eriti esineb seda vanematel inimestel ja lennureisidel, sellest ka nimetus. Aga juhtub ka bussireisidel. Suurem risk on neil, kel on midagi niisugust juba kunagi juhtunud. Jalg läheb valusaks, paistetab üles. Tursed tekivad pikematel reisidel kõigil, aga kui ühel jalal on paistetus ja valud selgemalt väljendunud kui teisel, võib see viidata tromboosile.

Paistetuse vastu aitab see, kui pääseb liikuma. Kui tromboos on juba tekkinud, siis tuleb meditsiiniabi otsida. Dr Parts soovitab nii lennukis kui ka bussis vahekäigus nii palju liikuda kui võimalik, mitte tundide viisi järjest paigal olla. Jooge piisavalt vedelikku, aga mitte alkoholi. Hotelli jõudes tõstke paistes jalad üles. Mõned lennufirmad õpetavad isegi harjutusi, mida igaüks saab istudes teha. Kui harjutusi pole õpetatud, liigutage oma jalgu ükskõik kuidas, et veri saaks liikuda. See on taas üks teema, mida tasub reisieelse nõustajaga arutada.

Juba enne lennukisse minekut tasuks jalga tõmmata survepõlvikud, need parandavad vereringet. Aspiriin lennutromboosi puhul ei aita.

Kindlustus

Kontrollige varakult enne reisi, et teie Euroopa Liidus kasutatav ravikindlustuse kaart poleks aegunud. Selle kaardi alusel saab vajadusel arstiabi samadel alustel nagu sihtkohariigi kodanik, st kui sealsed elanikud peavad mingi protseduuri eest maksma, siis peavad ka eesti turistid, kel see kaart on. Seepärast on mõistlik lisaks veel reisikindlustus teha. Võib ennast ka reisi ootamatu ärajäämise eest kindlustada: keegi ei tea, millal murrate näiteks jalaluu või ägeneb mõni krooniline haigus. Lihtsadki haigused võivad reisimise seisukohast ohtlikuks osutuda. Tugev nohu näiteks on lennureisi vastunäidustus: kõrvad hakkavad nohuga lennates valutama, võib tekkida kõrvapõletik.

Enne lepingu sõlmimist küsige kindlustaja käest kõik täpselt üle, mida see leping katab. Ja lugege leping enne allakirjutamist läbi.

Nõuandeid reisisellile

•Kui oled seni arvanud, et reisikindlustus on ainult paber pessimistidele, tuleks sul oma arvamust muuta. Hea, kui teed seda enne, kui seda dokumenti vaja läheb.

•Jõudes sihtkohta, muretse endale kohe linnaplaan.

•Vaheta endale enne reisi veidi sularaha, et mitte sihtkohas esimese asjana hakata panka või pangaautomaati otsima.

•End välja magada jõuab ka kodus, selleks ei pea ette võtma pikka reisi. Kasuta oma puhkuse iga minutit, et terve järgnev aasta oleks, mida meenutada!

•Kui reisid välismaale omal käel, mitte grupiga, siis soeta endale reisijuht Lonely Planet. Selles on hotellide nimekiri (hinnaskaala järgi) ja väike minivestmik. Tee enne Internetis vajalik eeltöö, uuri, mida vaadata jne.

•Võta kindlasti kaasa mugavad jalatsid ja pakk plaastreid. Sa ei soovi ju väsinud ja villis jalgade pärast paljust ilma jääda.

•Kaasas võiks olla mõned väikesed suveniirid, et kinkida neid uutele tuttavatele.

•Rõivastus olgu mugav ja sobiv. Ära tassi reisile kaasa rõivaid „igaks juhuks".

•Kosmeetikavahenditest võta kaasa nahahooldusvahendid. Päike, ebapiisav uni, harjumatu toit ja jook, higistamine ja merevesi - need pole su nahale just kõige paremad sõbrad.

•Suvepuhkus ja -reis on ideaalne aeg proovida mõnd spordiliiki, millest oled juba ammu unistanud (sukeldumine, surfamine).

•Kui rahakott ei võimalda unistuste reisi Seišellidele, uuri Euroopa kaarti. Juba paaripäevane matk piki vahutavaid mägijõgesid või sullegi kättesaadava mäetipu vallutamine jätab kustumatud mälestused veel paljudeks aastateks. Kõige tähtsam: ole aktiivne ja väldi paljude puhkajate seas rutiiniks kujunenud teekonda lennujaam-hotell-mererand.

•Kus tahes sa ka viibiks, pea meeles, et oled siiski külas! Palu enne kellegi fotografeerimist luba ja järgi kohalikke kombeid (olgu see siis kas või jalgade pesemine enne sööki).

•Loomulikult peab sul olema enne reisi täiesti selge, millised on nendesse riikidesse sõitmise reeglid, mida sa oma teel läbid. Tee endale selgeks ka peamiste teenuste hinnad, et mitte kohapeal ebameeldivalt üllatuda.

•Ära käi kunagi tundmatus kohas paljajalu. Ka kõige hoolitsetumas rannaliivas võib varitseda terav kivi või klaasikild ning isegi väike haav võib sinu puhkusereisi rikkuda.

•Hoolitse selle eest, et kaasavõetavas reisiapteegis sisalduksid kõik vajalikud ravimid. See peab olema alati käepärast, seda ei tohi koos pagasiga ära anda. Et tollis ei tekiks arusaamatusi süstaldega, võta kaasa tõend, et sul läheb neid oma kroonilise haiguse (nt diabeet) raviks vaja.

•Olgu ilm kui tahes ilus, ära viibi liiga kaua päikese käes. Pea meeles, et päikesevannidega liialdamine põhjustab halba enesetunnet.

•Pikal lennureisil tõuse iga poole tunni järel ja liiguta end. Ära istu kaua aega painutatud põlvedega, muuda aeg-ajalt asendit. Pea meeles, et õhus viibides mõjub alkohol kiiremini kui maal.

•Püüa juua võimalikult palju vedelikku, kui ilm on palav. Just eakal inimesel on veevajadus sageli suurem, kui janu ütleb. Joo sageli, kuid korraga vähe.

•Autoga reisides tee iga 2 tunni järel peatus, et oma liikmeid sirutada.

•Ära jäta kunagi autoreisi ajal suletud akendega autosse väikelast ega lemmiklooma. Ole alati tähelepanelik organismi ülekuumenemise ja alajahtumise suhtes.