Internet hoiab perverdid ohjes

Näiteks kui poiss ütleb tüdrukule virtuaalsel teel pärast meeldivat vestlust „Ehk siis homme koolis näeb", võib tüdruk seda võtta flirdina, olgu see talle meeldiv või mitte. Märgiks siinkohal ära, et pole kindel, kas kõik on alati emotsioonitult öeldud, toon selle vaid näiteks.

Enamjaolt ei tõlgenda me tekste samamoodi kui inimesega näost näkku rääkides. Märgatakse ta hääletooni, jälgitakse näoilmeid ja kehakeelt. Internetis suheldes tõlgendatakse neid tähtsaid asju ise, vastavalt sellele, kuidas me selle iseenda jaoks seame.

Seetõttu jääb mulje, et inimestega mängitakse ja öeldakse Internetis asju, mida päriselus - näost näkku - ei julgeks. Inimesest luuakse niisuguse kujutelm, mida ise hetkel paremaks või halvemaks peetakse. Seda mõistetakse erinevalt, nagu iga inimese jaoks võib mõiste „armastus" tähendada erinevaid asju.

Internet on siiski mitmekülgne - täpsemalt kahekülgne. Positiivne ja... positiivne. Pöördudes tagasi eelneva lõigu juurde, võime mõista, kui tohutult meie enda ideed meiega mängivad. Siiski, Internetis kogeme kõike kiiremini. Tänu sellele saame palju uusi tuttavaid ja suhteid.

Rääkimata lõpmatust andmebaasist, kust saame hankida rohkem teavet kui ükski inimene meeles pidada suudab.

Arutletakse, kui negatiivne on Internetis see külg, kus mingid perverdid väikseid lapsi ahistavad. Kuid kas selleski pole oma positiivset poolt? Mitte just see, et neid ahistatakse, vaid see, et perverdid on teises maailmas. Virtuaalmaailmas.

Ütleme nii, et kui kaks n-ö tavalist inimest saavad tuttavaks Internetis ja otsustavad kokku saada, siis ei jää käimata see tsükkel, kus poiss viib tüdruku kinno, kingib talle lilli ja võidab vaikselt ta südame. See, et nad kokku said, juhtus lihtsalt tänu Internetile, aga see käitumistsükkel jääks samaks ka ilma Interneti vahenduseta.

Inimene jääb inimeseks. Kui aga kohtuvad kaks „idiooti", siis ei ole vahet, kus nad kohtuvad, sest ka nende tsükkel jääb samaks. Ka see on hea, et Internet pornograafiat sisaldab. Ei lapsevanemad, see ei ole katastroof, et teie alaealised lapsed sellele ligi saavad.

Esiteks see kaitseb teie lapsi, teiseks õpivad nad sealt detaile, mida teie neile ei pruugi seletada, kuigi pornograafia ei ole loomulikult seks nagu tavaline inimene seda mõistab. Jällegi, kui seda teeb normaalne inimene, siis päris elus käitub ta vaatamata sellele ikkagi normaalselt, kui teie laps on „idioot", siis astub ta ikkagi ämbrisse. Pornograafia kaitseb teie lapsi.

Kui Pärnus 40000 elaniku seast oleksid 1000 tükki fantaasiatega perverdid, siis tänu Internetile - mis võib loomulikult ka olla perverssuse põhjuseks - on see arv leevendatud.

Tuhandest jääb heal juhul alles kaks „idiooti", kes oma haiged fantaasiaid ka primaarses ehk reaalses maailmas ellu viivad. Ülejäänud osa grupist saavad oma vajadused rahuldatud tänu pornograafiale.

Nendel kahel võib olla suurem ligipääs lastele Internetis, kuid vähemalt ei pea tüdrukud ega ka poisid õhtul koju minnes igat armsa jänkuga onu kartma.

Kui vanasti nimetati hooramaju kui solgitorusid ehk siis kohti, kus mehed käisid enda vajadusi rahuldamas, siis tänapäeval on selleks kohaks kindlasti Internet.

See viib suure osa perverssusest meie ühiskonnast välja. Reaalses maailmas pole oht kõrvaldatud, kuid ehk te mõistate, kui suur auk on Internet, kuhu enamik meie solki sisse voolab.